Spinati seemned idanevad temperatuuril 3-4 kraadi, noored taimed taluvad külma tavaliselt kuni - 8 gr.
spinat on kahjuks aednike seas haruldane taim, see ei ole eriti populaarne. Vahepeal on värske roheline spinat tõeline vitamiinide, mineraalide ja valguühendite ladu. Ta on tagasihoidlik, külmakindel ja kõrge tootlikkusega. Tavaliselt ei anna spinatide kasvatamiseks vaba ruumi. Külvake see reeglina kompaktorina või eelmise kultuuri kujul. On hea kasvatada spinat kasvuhoonetes ja kasvuhoonetes.
Puhta külvamise korral külvatakse spinat ridaelementidega kuni 20 cm, külvise sügavus on 1,5-2 cm, seda tehakse varakevadel. Ja saada spinati sügisel - suvel teisel poolel. Pärast seemnete istutamist septembris-oktoobris saate valmistoodangu kevadel alustada, kuid talvel tuleb põllukultuurid kaetud huumuse või topidega.
Selleks, et valmistoodangut kevadel oluliselt kiirendada ja pikendada selle tarbimist sügisel, peate kasutama kaasaskantavaid kilekatteid. Selleks, et spinati rohelised õrnaks muutuksid, tuleb seda tihti kasta ja idulehtede lehtede väljaarendamise ajal viia söödaks ammooniumnitraadi kujul( 400 gr. 10 m2 M. pindala kohta).
Spinati hinnatakse selle toitumis- ja terapeutiliste omaduste poolest, see sisaldab väga palju lämmastikuühendeid. Enamik neist on valgud, mida keha kergesti imab.
Lehed on söödud, need on valmistatud: kastmetest, kartulipuderitest, kõrvaltoontest, süüa rohelisi, värskeid ja konserveeritud. Muide, kuivatamisel ja konserveerimisel ei kao spinat praktiliselt oma toiteväärtust. See on rikas vitamiinide ja karoteeniga. Sellega seoses ei ole tõenäoliselt võrreldav vähemalt ühe köögiviljaga. Rauasoolad, valk, fosfor, kaltsium, kaalium - see kõik muudab spinati mitte ainult roheliseks, vaid omab ka positiivset mõju vereringe- ja närvisüsteemile. Võrdluseks on selle lehtedes rohkem A- ja C-vitamiine kui apelsinidel, sidrunitel, hapukoeral, salatil ja rohelistel sibulatel.
